Tuesday, December 24, 2019
Koh Changil snorgeldame koos sukeldumismeistriga. 2019
Koh Changil paadireisiga snorgeldama minna on aasta parim aeg septembrist maini, kuna vesi on helesinine ja kristallselge. Meie snorgeldame 24. detsembril 2019. Sel päeval on ilm pilvitu ja päikeseline ja kuna tuult ka pole ja tervis lubab (viimastele päevadel oleme toiutunud mereandidest) siis sai valitud huupi õige päev.
Alustame oma paadiresi hommikul kell 09:00, kuna päike ei ole veel nii kuum. Meil on seekord selline "laiskade snorgeldajate reis", mis võtab snorgeldajad peale otse meie residentsi kai pealt ja sõbtad kõrval rannast nii, et paat tagurdab kaldale nii lähedale, et vesi ulatub kuni põlvedeni.
Matkame merele privaatse paadiga oma väikeses grupis seitsmekesi, kõiki meid juhendab sukeldumismeister Georg, kes on Tais elanud pea 10 aastat. Kokkuleppekohaselt saab meie omavaheline keel veenekeeleks, kuna paadiomanik-sukeldumismeister on venerahvusest sõbralik sell. Snorgeldamiseks on meil endal kaasas kogu varustus. Lahke Georg jagas välja ka enda varustuse, mistõttu puudust ei olnud meil millesti. Paati oli kaasa haaratud isegi paarikümneliitrine jääkott, mille peal oli hea omi kaasavõetud jooke jahutada.
Veealust kaamerat oli kasutamas Andres, mis üllatas oma kvaliteetsete ülesvõtete poolest.
Kõik tehtud peatused õnnestusid meil hästi. Vaated olid suurepärased. 80% sukeldumiskohtadest on ka väga head snorgeldamiskohad. Meie paadi juures peatus alati ka üks sukeldujate seltskond, mis tähendab ainult head. Oli huvitav jälgida, kuidas meie alt sukeldujad edasi liikusid. Üks peatuskohtadest kuulus rahvuspargi alla, mis tähendas nina peale 200 bahti. Iga ankrusse jäänud paadi või kaatri juurde sõitis sõjaväeriietes seltskond, kes tulid peatumise eest raha küsima. Meie paadiomanik räägim tai keelt, mistõttu oli kuidagi tugevam olla. Koht kus pikemalt peatusime oli Ko Rat. Georgi sõnul elab ühe saare külje pealka kaheksajalg, keda meil seekord näha ei õnnestunud. Üks peatustest oli ka inimtühjal valge liivarannaga saarel, kus vesi oli nii helesinine, et tekkis tahtmine koju purgiga kaasa võtta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment