Kuala Lumpur

Tagasi oma lemmikus. Juba ennem lennujaama jõudmist lähevad silmad Kuala Lumpurile mõeldes särama. Siin saab näha jalutuskäigu kaugusel palju: luksuslikud pilvelõhkujad, pargid, templid, ööturud, hiina- ja india linnaosa jpm. Liiklus on nii tihe, et ühesuunalised teed on kohati viie-kuue realised. Taksod seisavad ummikutes, seepärast on mugavam liikuda metroo või rongiga. Ka lennujaamast on linna minekuks (60-70km) kiirem viis rongiga sõit, muidu seisad autoga ummikutes . Transpordi ühendus on hästi korraldatud ja lihtne. Oma hotelli jõuab kerge vaevaga ka keset südaööd.

Malaysia, Langkawi

Tai ja Malayisia piiri ääres on väikesaar Langkawi. Ka siin on palju magroovisalusid, mida hoitakse väga au sees. Saare rahvuslind on kotkas. Sadamas (pealinnas Kuah) suur kotkakuju, mis seda tähistab. Tegelikult lendabki pea kohal pidevalt kotkaid. Siin saarel igavust tunda pole aega. Kogu saar on nagu üks suur rahvuspark. Meie liigume ringi autoga, kuna sajab iga päev. Rolleriga on muidu võimalik tiir peale teha 5 tunniga. Kest liiklusummikut võid puude otsas näha ronivaid ahve. Meil kulus aga terve päev, kuna tee peal on palju huvitavat: krokodillide farm, veealune park, riisipõllud buffalodega, duty free keskused ja palju muud vaatamist. Kolmapäeviti on Kuahis suurim ööturg. Müüakse peamiselt söödavaid asju. See tähendab seda, et väga odavalt saab erinevaid asju maitsta. Reeglina seal, kus kõige rohkem huvilisi on parim kaup. Täna sõime näiteks TomYum suppi mereandidega, mis maksis 1.50€. Söögikohast saab söögi kätte odavamalt kui Tais.

Mangroovi mets

Mangroovid kasvavad juurpidi madalas, soolases vees. Eriliseks teeb salu see, et mangroovid pidid uusi poegi sünnitama. Nad kannavad endas poegi. Mingi aja pärast heidetakse pojad mudasesse pinnasesse, kus juba mõne tunni pärast juured alla kasvavad ja algab noore metsasalu elu. Mets ise on nii tihe, et suudab kinni hoida tsunami korral tekkivaid laineid. Mangroovide vahel toimetasid ringi tülikad ahvid. Paadiga saime mangroovidele nii lähedale sõita, et ahvid puude otsast meile paati hüppasid. Vanad hakkasid kohe süüa otsima. Meil oli isegi mõned viilud ananassi kaasas, mis ahvide poolt kohe ära lahendati.

Tai massaaz

Tai massaaž on siin nii levinud, et on raske seda protseduuri mitte proovida. Valida saab mitme variandi vahel: sport-, tai-, aloe vera-, kookoseõli-, selja-pea-õla massaaz jne. Kestab tavaliselt 60-90 min. Mina valisin endale pea-õla-selja massaazi. Tehnika koosnes venitavatest harjutustest, surumisest, vajutamisest. Seljas oli kohe tunda probleemseid kohti, millest endal aimugi polnud. Aeg ajalt kasutati lisaks küünarnukke ja küünarvarsi. Massaazi ajal oli tunda igat lihast, liigest ja kõhre. Ilmselt mõni teine traditsiooniline tai massaaži liik võib päris valus olla, minu kogemus oli midagi magusa valu vahepealset. Massaaz viiakse läbi põrandal spetsiaalsel poolpehmel matil. Pärast anti soe tee joogiks ja soovitati tarbida tavapärasest rohkem vedelikku, et aidata kaasa jääkainete eraldumisele organismist. Massaazi kohad on reeglina ranna ääres, iga söögikoha või majutust pakkuva kompleksi juures. Tavaliselt on massööride tegutsemiskohaks postide otsas olev väike katusealune, mis on kangaste ja rannakarpidega ehitud. Kui juba ühe korra massaazi lähed siis võib ennast järgmine päev samast kohast leida.

Ko Lanta liiklus

Saarel ringi liikumiseks on mitu varianti. Jalgratta laenutamine on aktiivsetele. Perega koos ringi liikumiseks on mōtekas rentida mopeed. Ühe mopeedi Rendihind on u 5 eurot päevas. Kaasa saab kiivri, kuigi kohalikud sôidavad ilma. Kiivrite järgi on lihtne turiste liikluses eristada. Liiklus on vasakpoolne. Sellega harjub päris ruttu. Autod arvestavad mootorratastega ja vastupidi. Üka variant liikumiseks on veel tuk-tuk. See on külgkorviga mootorratas, kuhu mahub peale terve seltskond inimesi sh kogu kaasavōetud pagas. Ka auto saab rentida aga saar on mõõtmetelt väike, mopeediga teeb vabalt tiiru peale. Saarte vahel käivad kiirlaevad, praamid (rohkem nagu metall alus, kuhu umbes 12 autot peale mahub), kohalikud traditsioonilised puidust laevad ( pikad, kitsad, laevanina ehitud värviliste kangaribadega). Snorgeldama või sukelduma on mõistlik minna teistele väiksematele saartele.

Tai söök

Meie päev algab ujumisega. Peale seda läheme ja istume kusagile maha ( liiva peale, kuna rannaäärsed söögikohad on ookeani piiril) ja tellime söögid. Lemmik söögikohad on seal, kus Tai mama või papa ise söögi kokku keevitab. Reeglina on restoran ühe perekonna käes. Mama teeb söögid ja poeg krutib baaris kokteilid kokku. Poja naine kogub klientide raha kokku ja lapsed küljetavad samas restoranis Tv-de ees ja teevad oma tööd - mekivad magusat ja uurivad, huvitavaid fakte multikatest. Kell kuus algab papa etteaste, on BBQ aeg. Sööme siin enamasti kalmaari, krevette, kala. Mereäärses piirkonnas on karbid, kaheksajald, krvetid ja muud kalad serveeritud iga toidu kōrvale. Tavaliselt on need chilli, kookospiima, sidrunheina, riisi ja köögiviljadega segatud. Erinevaid variatsioone on lõputult. Täna nägin, kuidas peale tellimuse esitamist istus kokk põrandale asetatud lõikelauale, hakkis vajalikud köögiviljad ja läks edasi wok panni juurde toimetama. Tai köögi maitsed on imelised. Simo pole Tai köögiga veel harjunud. Sööb kolm päeva valget riisi, kolm järgmist päeva nuudleid, siis jälle riisi. Täna proovis ka ühte krevetti. Hinnad on umbes poole odavamad kui Eestis. Kohalikku ōlut juuakse, maitseb nagu Eesti laiatarbe ōlled. Poes ja restoranis on ōlle hind umbes sama. Kohustuslik jook on vesi, müüakse igalpool. Puuvilad on eksootilised ( traakonivili, papaia, mango, rambutanid ...). Neid kasutatakse erinevate kokteilide maitsestamiseks.

Mul õnnestus ka Tai kööki kokkama minna. Söögid mida perele tellisime (yam squid salad, fried noodles with soya sauce and squid, carry sauce with rise) tegin köögis ise valmis. Kõikide toitude valmistamist juhendas Mama,kes oli selle köögi hing. Enne serveerimist maitses veel üle, et kõik toidud ka ära lahendadaks. Kogemus oli vinge. Kogu toit valmis elaval tulel wok pannidel. Teises söögikohas sai aga eriliseks lemmikuks elava tulega serveeritud Hot Pan. Mereannid, kala ja köögiviljad toodi lauale elava tulega. Peale serveerimist särises toit kuumusest veel kaua. Paljud rannad kaotavad oma ilu siis kui päike loojub, seda ei juhtu aga Lantal. Õhtul lülitatakse sisse kõik värvilised tuled,mis on puude otsa riputatud, tehakse tuleshowd ja kogu rannaäär saab teistmoodi elu sisse.

It's a raining day

Kogu Malaysias ja Tais veedetud ajal on vihma sadanud. Ei ole küll vihmaperiood aga ongi vihmasem aeg hetkel. Vahel on päikest näha siis jälle tibutab. Õhtul tõuseb tuul ja hakkab jälle sadama. Õhk on soe ja troopiline, aga eurooplasele päris mõnus ja kuumus ei lämmata. Algas turismihooaeg aga siiani mingit sagimist, lärmi või öömaja leidmise probleeme ei ole.

Kuhu minna Tais puhkama, kui ei ole möllu ja pidude hunt?

Meie jaoks on parim koht puhkuseaega veeta saarel. Ko Lanta on u 50 km ümbermõõduga saar, mille valisime oma vanade mälestuste hulgast. Tekkis huvi näha tuttavaid kohti. Bangkok ja Chiang Mai on Tai suurlinnad, kus ka palju käiakse aga perega reisida on väikesaarel mugavam. Ko Lantal on palju rohelist. Plätades ringi patseerides ei julge tee äärest kaugemale kui 20 cm astuda, hirm on kellelegi peale astuda. Kui käe toaaknast välja sirutan ulatun puu otsast lilleõit võtma. Palmidest ei saa ka tüdineda. Koju tahaks sõita tuk tukiga ja mõned kookospähkleid kandvad palmid kaasa võtta ja seal vaasi pista. Säiliks kaua ma arvan.