2024 aasta detsembrikuu 6. päeval oleme riigis, mille keelt me endiselt ei oska.
Et hommikul kell 6 jõuda Tai pealinna
Bangkoki, kulub Helsingi kaudu tulles 11,5 sõidutundi. Me ei jäänud Henrikuga
lennukis kordagi magama. Kohale jõudes tuli lisaks sõita taksoga 30 minutit Sukhumvit piirkonda. Tuppa jõudes olime lõpuks megaväsinud.
Passikontrollis ei pärita tänapäeval midagi,paaril korral tuleb pass ette näidata ja kõik muu on paberivaba. Vanadel aegadel (16a.t) tuli aru anda,
miks lähed, kus oled, kes oled, miks oled A4 paberikaust kaenlas.
Seiklus algab siit:
Pilvelõhkujad tahavad mugavalt suunata meid ostlemiskeeristesse.
Pühademeelelolu üritab luua iga kaubanduskeskus jõuluteemaliste dekoratsioonidega.
Hulgume palju ringi ka väiksematel tänavatel, otsides märke varem tuttavatest
kohtadest. 5. päeva oleme 70 km maha kõndinud. Seda on selles mõttes palju,
kuna tailased ise jalgsi nii väga ei käi. Kõnniteid nagu on ja pole ka. Need
lõppevad vahel sama äkki ära kui algasid. Edasi jätkatakse liikumist üks jalg sõiduteel ja teine jalg millegi äärel. Tee
veerel liikumisega harjub aga ruttu. Elanikud liiguvad ise peamiselt ringi metrooga, takso, rolleritega. 5 päeva hiljem lahkume BK st rõõmsa ja rahulolevana.
Toitumine ja liikumine on kaks märksõna Bangkokis.
Hotell on meil küll uhke basseini ja jõusaaliga aga huvi linna ja ümbrust näha on suur ja basseini äärde
jõuame vaevu alles õhtul. Parke kuhu jalutada on Sukhumvit piirkonnas kaks
Benchakitti ja Lumphimi. Rohealasid on aga veel ja neid kaunistavad alati
veekogud. Benchakitti park on suur ja koosneb mitmest alast. Üks osa vihmametsas kasvavate puude
taastamine ja säilitamine. See ala on ka pargi ilusam ala
ja minu arvates ilusam park mida ise elus näinud olen.
Templid What Pho, What Saket, What Arun.
The Grand Palace,
Chinatown,
Khao San Road,
Asiatique Riverfront ööbazaar,
jõel sõit laevaga.
Bangkokis tunneme ennast turvaliselt.