Kutaisi asub Imereti piirkonnas Rioni jõe kaldal. See on kiirevooluline ja lai jõgi, mis tõmbab tähelepanu kärestikulise vooluga.
Meie veedame oma väikese seltskonnaga siin nädala. Aeg lendas ja kui oleks saanud, oleks ka järgmise nädala lihtsa vaevaga ära sisustanud. Kuna olime siin aprillikuu lõpus, siis on raske ette kujuta, kui ilus ja võimas võib sügisel olla, kui kõik aiad on viljadest lookas.
Oleme aru saanud, enamik Kutaisi tulijad siia pikeamlt püsima ei jäe ja liiguvad edasi musta mere äärde, pealinna, mägedesse või tuurile. Meie reisiseltskonnale istus siin aga hästi.
Kõndisime vist terve Kutaisi läbi. Tegime päevamatkasid mägedesse. Koopad, kanjonid, mägikosed, kuumaveeallikad, sanatooriumid, kloostrid, katedraalid, kirikud, järved, lumised mäed, botaanikaaed, köistramm, monumendid, purskaevud, pargid, kindlused, muuseumid jne. Käisime kohalike juures õhtusöögil. Tutvusime veiniistandusega ja omanikuga. Oli mees, kelle viinamarja kogus on kasvamas 250 eri viinamarjasordi. Jäi silma, et tal olid istikud ka Ameerika viinamarjasortides.
Autojuht/giid, rääkis vene keelt väga hästi ja oli meie aktiivse ajaveeetmise sisustamisel suureks abiks. Külalislahkust, hoolivust ja sõbralikkust õhkas autojuhist ja teistest kohalikest igal sammul.
Loodus on siin vahelduv ja ilus. Lehmad, sead, kuked, kitsed ja lambad on siin sageli vabalt ringi liikuvad ja nendest tuleb lihtsalt kaarega mööda sõita, kuna armastavad sageli autoteedel kõndida.
Kuigi Kutaisi on Gruusias väike veinitootmispiirkond, siis valikut leidub siingi. Veini-armastajatele on siin paradiis.
Väljas söömine on Kutaisis taskukohane: adzika, kohalikud juustud, hinkaalid, läätsesupp, khachapuri, köögiviljaroad, šhaslõkk. Tomati-kurgi salat pole kunagi nii hästi maitsenud, kui siin ...
Joogid: looduslikud mineraalveed, tarhun limonaad, zha-zha ...
Tänavanurgad lõhnasid saiaküpsetuspoodide tõttu imeliselt.
Siin tort, Gruusia tähestikus peale kirjutatud sünnipäevalapse nimi.
