Veebruar ja koolivaheaeg tähendab meil iga aastast reisi külmale maale. Eesootavad lumerohked mäed garanteerivad alati hea tuju. Laua- ja suusavarustusi pakkides või Soome poenimekirja tehes on suunurgad ainult üles poole suunatud.
Uudishimu lumeolude-, mägede-, ilmastiku- ja looduse kohta on suur juba mitu päeva ennem reisialgust. Jäkgime sportliku huviga tuulekiirust ja -suunda, temperatuuri, mäekaarti jne.
Piletid on sel korral polaarjoone taha, Lapimaa suusakeskusesse Levi´l.
Reisiplaan on suusatada mägedes ja murdmaaradadel, näha virmalisi, nautida imelist loodust ja vaadata ringi, kui aega üle jääb.
Peatusime Levi´l viimati pool aastat tagasi, 2022 aasta suvel, kui läksime Norra Riddu Riddu saamikultuuride muusika festivalile. Ronisime, jooksime, matkasime ja sõitsime mägiratastega. Mägedes sattusime korduvalt tohutute põhjapõtrade karjade juurde, kes olid rahul ilusa vaatega, mis Levi keskusest alla paistis ja hoidsid kokku. Matkates oli kohati ka sääseparvi aga ainult mäe alumises osas, ülesse jõudes oli õhk sääskedest puhas. Üldiselt oli sääaki ainult üksikutes kohtades.
Lapimaale sõit on nagu maailma veerele jalgu kõigutama minna, kuna aega kulub kohalejõudmiseks omajagu.
Kohalejõudmiseks on valikvariante mitmeid: autosõit, lendamine Kittilä lennujaama, kust Levini on 15km, või öörong.
Henrik oli meile ette broneerinud öörongi, koos autokohaga. Oleme seda varianti juba mitmendat korda kasutanud ja meile meeldib.
Murdmauusarajad on mitmekülgsed. Väga järske tõuse ei olnud, pigem mõnusad tõusud ja langused.
Lumeolud on ülihead. Loodus on ümberringi väga ilus.
