Santa Caterina Valfurva, Itaalia. 2019

Üks meelelahutus, mis aitab talve üle elada on suusatamine. Olime sel aastal suusatanud nii Eestis kui ka Lätis, kuid pidasime plaani minna seltskonnaga, veebruari koolivaheajal,nädalaks Itaaliasse. Mäesuusatamine on ju kõige ägedam asi üldse.

Milano lähedal maandudes ja lennujaamast väljudes üllatab meid soe ja päikesepaisteline, + 18c soe ilm. Teadsime, et Põhja-Itaalias on sel ajal kordades soojem kui Eestis, kuid ei uskunud ennem, kui kohal. Kodus juba kuid ette broneeritud rendiautofirma toimetas meie seltskonna lennujaamast rendikasse, kus lühikese ooteajaga saime kätte autod. Plaan oli ilma pikemat vahepeatust tegematta jõuda planeeritud sihtkohta, Santa Caterina Valfurvasse. Teekond sinna on 202 km, mis ajaliselt kestis umbes 2,5 tundi. Pool aega kulges mööda kiirteid, mis sujuvalt läks üle üherealiseks maanteeks ja seejärel tunnelitega kaunistatud mägiteeks. Temperatuur õues oli terve sõiduaja + 18c. Alles viimasel 10 kilomeetril langes +4 c-ni. Õhtul kohale jõudes vedasime koormajagu suusavarustust autodest välja ja kolisime sisse mäeküljel asuvasse Alaska Zimmer Frei hotelli. Hommikusöök valmis avaras, suurte akende- ja rõduga, valgusküllases hotellitoas. Rõdul kõõludes nägime mäkke sõitvaid tõstukeid ja nii oli pilt selge, et mägi on avatud. Kuna kaasas oli kaks kaheaastast võistkonna kaaslast, kes ehk juba silmanurgast mäesuusatehnika nippe kõrvaataha kogusid, siis pidime seltskonna jaotama kaheks. Ühed jäid lapsi valvama ja jälgima, et nad ilma suusavarustuseta salaja mäele ei tormaks. Teised aga jagunesid eesootavatele mäenõlvadele laiali, kes lumelauga, kes mäesuuskadega. Ilm oli soem, kui oodata oskas. Kraadiklaas näitas +8c. Oli päikeseline ja tuulevaikne ja seda ka 3 km kõrgusel alpil. Tüüpilisele eestlasele tundub selline päikeseline ilm, nagu Eesti suvi. Seda tunnet kinnitas vaatepilt, kus mägede tippu oli veetud mitmeid rannatoole millel puhata, päikest võtta ja imelist mägedejoont nautida.

Lumeolud olid suurepärased. Suur luksus oli ka ´´suusabuss´´, mida tasuks kasutada erinevatele mäekülgedel liikumiseks. Ülejäänud Itaalia päevad veetsimegi St Caterina Valfurvas suusatades/lauatades. Kuna viimase ülessõidu saab tõstukiga teha kell 16:20 siis oleme enamasti hotellis kõik koos tagasi juba kell 16:30. Seega õhtud vabad. Jaluta, söö Itaalia köögis, lobise päevasündmustest vms

13 km kaugusel asub veidi kuulsam suusakuurort Bormio, mis asub väikeses ajaloolises külas. Rohkem on nõlvu ja tõstukeid, laskumised pikemad aga sinna me seekord ei jõudnud. Küll aga käisime Bormio linnas termides ujumas. Viimase öö veetsime lennujaama lähedal Malpensa´s. Hotell nimega Villa Malpensa oli oma nime vääriline. Ilm päikeseline ja sooja sel päeval +22c. Nüüd kodus tagasi olles ja suuski jalga sikutades tuleb rõõmu tunda sellestki, et kodu ümber on kohti kuhu vähemalt murdmaad suusatama minna.