Malaysia, Tiomani saar

Tiomani saarele jõudmiseks kulus 2 tundi bussisõitu ja 2 tundi jetitüüpi kiirlaevaga sõitu

Siin saarel käisime viimati 6 aastat tagasi. Kõik näeb välja samasugune: meeletult ilus saar helesinise ookeanivee ja õitsvate taimede poolest. Elu saarel käib ümber restoranide, sukeldumiskeskuste, snorgeldamise, sukelumise ja dshunglis matkates. Naaberkülas on üks veidi suurem Tax Free pood, kuhu aeg ajalt jalutatakse (meie juurest 2,5km), sest osta pole meie piirkonnas olevatest puukuuritüüpi poekestest suurt midagi. Kohtusime esimesel päeval eestlastega, kes olid 4 päeva ennem meid saarele jõudnud. Kuna hetkel on hooajaväline aeg siis poeriiulid olid tühjad veel. Paar päeva hiljem taibati, et turistid on kohal ja toodi mandrilt kaupa. Ilmad on soojad. Päev ennem meie saabumist oli olnud +38,5 c. Liigume ringi hommikul, peale ärkamist ja õhtul ennem õhtusööki. Muul ajal on tark hoiduda varju, sest enamasti on lauspäike. Kasutame päikesekaitsekreeme spf faktoriga 50, et mitte ära põleda. On ka paar vihmast päeva olnud. Kui sajab siis nii tugevalt, et ühest kohast teise joosta on võimatu. Ühel õhtul jäi snorgeldamismask rõdule ööseks kuivama. Hommikul, kui ookeani hakkasime minema, ei leidnud me maski üles. Ahvid olid pihta pannud ja viinud dshunglisse. Palusime kohalikul mehel seda otsima minna. Leidiski, puu otsast. Tänuks joonistas Simo mehele pildi. Pilt ripub nüüd mehe sukeldumisvarustust rentiva poe aknal

Ahve, varaane (krokodillisuurused sisalikud), kotkad, papagoid on ainult ühed igapäevased tegelased, kelle pärast pidevalt üle õla vaadata. Ookeanimõõn on selgelt märgatav. Hommikul ujuma minnes on veetase kõrge, õhtusöögiajaks langeb märgatavalt. Kohas, kus ennem kõrge vesi, saab mõõna ajal vabalt mööda ookeanipõhja jalutada.