Hikkaduwa

 India ooleani ääres saab nii juua (coconut) 

kui süüa (merisiil).

Sõidukid, millega SL saarel liigelda.

Liiklus SL on vasakpoolne, ja kuna rentisime endale kohe ka rollerid, siis liiklusega harjumine käib kiirelt.  Sõita tasub siin kõigiga: bussiga, autoga koos kohaliku autojuhiga, tuk-tuk´iga, rattaga, rolleriga, rongiga jne. 

Yala National Park

 

12 aastane emane elevandipoeg.

Yala Rahvuspark on tohutu suur. Jagatud viieks osaks ja ulatub dšunglist India ookeanini. Meie külastasime viiest osast vaid ühte (block 1). Loomadele ja lindudele on võimaldatud võimalikult looduslähedane elukeskkond.

Kuna vihma on siin sadanud lühikeste hoogudena mitmel päeval järjest siis osa loomi, keda dšiibiga veekogude äärest otsisime, olidgi dšunglisse jäänud, kuna hetkel on seal elutingimused mugavad. Dšunglist tulevad alla nad alla pigem kuival ajal, et otsida veeäärseid kohti joomiseks.

Loomi ja linde nägime erinevaid. Oli iguaanasid, krokodille, elevante, marabuu linde, antiloobid, vesipühvlid, opossum, saakalid , tohutulhulgal paabulinde, erinevad kitsesid ja linde jpm.

Loomadele ja lindudele on võimaldatud võimalikult looduslähedane elukeskkond.

Park on puhas. Kui tuule tõttu lendaski dšiibist välja kellegi nokamüts või võileivapaber, siis korjas mahakukkunud asja üles alati järgmine dšiibijuht ja sõidu pealt ulatati kaotsi läinud ese reisijale autosõiduhoo pealt tagasi.

Kalaturg. Unawatuna.

 

Wijaya beach. Unawatuna.

Unawatunas on kilpkonnarand, kus saab ujuda või snorgeldada koos kilpkonnadega. Ja nad on nii suured, et tekib aukartus nende ees. Vanust pidi suurematel kilpkonnadel olema 85. Kilpkonnade nägemine sinuga samal ajal ujudes on midagi, mida tahaks kindlasti kord elus kogeda. 

Nad on tõesti suured olendid ja kui sul on anda talle veel süüa vetikaid, siis nügib ta sind veel ninaga, et äkki on veel midagi süüa.

Kohalik mees kala püüdmas

Kookospähkli vett joomas.

Sri Lanka. Unawatuna, detsember 2023a.

Unawatuna on Sri Lanka´s üks meie sihtkohti, kuhu oleme jõudnud juba kolmandat korda. Siin on  eelkõige mälestused, looduse rikkus kui ka ühed mõnusad rannad. Unawatuna beach on armas, banaanikujuline, kuldne ja kollase liivaga. Vesi on ilusa sinise veega ja põhi on ilma lahtise korallita. Randa ääristavad rohelised palmipuud! On kohti, kus on jõulised lained ja leiab kohti, kus ujud nagu laguunis

Ranna taga, on Unawatuna keskus. See on tänav meiesugustele, kes on alles saabunud. Tänav on täis väikseid restorane ja poode, kus müüakse igasugust kila-kola, suveniire, riideid, vett, ehteid ja nii edasi. Meie esimesed poe ostud: raha vahetus, Sim kaardid telefonidesse, päikesekaitse, aloe veera geel jne.

Kui esimesed puuduolevad asjad on hangitud, siis hakkame seda tänavat edaspidi vältima ja kasutame erinevaid muid võimalusi, kuidas ujuma või puuvilju ostma minna. 

Ööbime Unawatuna rannast eemal, dšunglis. Oleme Horizon Villas, vaid mõne kilomeetri kaugusel rannast. Kuna oleme ka varem seal peatunud, siis on lihtne asju ajada ja rolleritega ringi orienteeruda. Villa ümber askeldavad igapäevaselt Sri Lanka sini paabulinnud, suured ahvid, varaanid, kotka suurused nahkhiired ja need loodusehääled, mida meile pakutakse, on imelised. Hoovis kasvavad duuarianid ja kookosed.

Kuna elame dšunglis, liigume linnade ja randade vahel Tuk Tuk´idega, vahel hüppame kohaliku bussi ja  sõidame kusagile rändama aga kõige enam liigume ringi ka rendikatega (rolleritega).

Kui me esimest korda, 16 aastat tagasi, siin linnas käisime jäi silma, et liiklust oli vähe. Hotelle oli üksikuid, bungalo tüüpi rendimaju oli rohkem. Oli sõjaohtlik aeg. Hinnad odavad, Turiste polnud. Igas öömajas olime tol ajal ainukesed külalised. Hotelli omanikud istusid pea igal õhtul meiega samas lauas ja rääkisid riigi olukorrast. Nii personaalset reisikogemust pole meil hiljem kunagi ette tulnud.  Kohalikud liikusid ringi peamistelt jalgratastel. Oli vähesel määral autosid, mõned bussid. Saarel leidus rohkelt asfaldkatteta teid.

Täna on see linn suht saastunud, kuna liiklust on meeletult: tuk-tukid, suured liinibussid, autod, rollerid. Jalgrattaid näeb päeva peale ainult mõnda. Need on 100 aastased ja roostes. 

Sri Lanka on lubanud venelastel riiki siseneda viisavabalt, seega enamik turiste ongi siis täna venelased. Nii see veel 2 aastat tagasi ei olnud.

Tallinn-Warsaw-New Delhi.

Ilm on nii karge ja lumi nii valge, et tahtsime oma seltskonnaga veidike päikest, et olla oleks kergem. Otsustasime lennata sellel aastal Tai ja India asemel Sri Lanka´le.

Teekonna algus algas LOT iga Warsawisse, seejärel New Delhi, kus plaanisime ööbida. Olime otsustanud India e-viisat mitte teha aga viisata ei saa siin maal midagi :).

Reis jätkub juba Sri Lankan Airlinega Colombosse.

Kutaisi. Gruusia. Aprill, 2023.

Kutaisi asub Imereti piirkonnas Rioni jõe kaldal. See on kiirevooluline ja lai jõgi, mis tõmbab  tähelepanu kärestikulise vooluga.

Meie veedame oma väikese seltskonnaga siin nädala. Aeg lendas  ja kui oleks saanud, oleks ka järgmise nädala lihtsa vaevaga ära sisustanud. Kuna olime siin aprillikuu lõpus, siis on raske ette kujuta, kui ilus ja võimas võib  sügisel olla, kui kõik aiad on viljadest lookas.  

Oleme aru saanud, enamik Kutaisi tulijad siia pikeamlt  püsima ei jäe ja liiguvad edasi musta mere äärde, pealinna, mägedesse või tuurile. Meie reisiseltskonnale istus siin aga hästi. 

Kõndisime vist terve Kutaisi läbi. Tegime päevamatkasid mägedesse. Koopad, kanjonid, mägikosed, kuumaveeallikad, sanatooriumid, kloostrid, katedraalid, kirikud, järved, lumised mäed, botaanikaaed, köistramm, monumendid, purskaevud, pargid, kindlused, muuseumid jne. Käisime kohalike juures õhtusöögil. Tutvusime veiniistandusega ja  omanikuga. Oli mees, kelle viinamarja kogus on kasvamas  250 eri viinamarjasordi. Jäi silma, et tal olid istikud ka Ameerika viinamarjasortides.  

Autojuht/giid, rääkis vene keelt väga hästi ja oli meie aktiivse ajaveeetmise sisustamisel suureks abiks.  Külalislahkust, hoolivust ja sõbralikkust õhkas autojuhist ja teistest kohalikest igal sammul.

Loodus on siin vahelduv ja ilus. Lehmad, sead, kuked, kitsed ja lambad on siin sageli vabalt ringi liikuvad ja nendest tuleb lihtsalt kaarega mööda sõita, kuna armastavad sageli autoteedel kõndida.

Kuigi Kutaisi on Gruusias väike veinitootmispiirkond, siis valikut leidub siingi.  Veini-armastajatele on siin paradiis. 

Väljas söömine on Kutaisis taskukohane: adzika, kohalikud juustud, hinkaalid, läätsesupp, khachapuri, köögiviljaroad, šhaslõkk.  Tomati-kurgi salat pole kunagi nii hästi maitsenud, kui siin ...

Joogid: looduslikud mineraalveed, tarhun limonaad, zha-zha ...

Tänavanurgad lõhnasid saiaküpsetuspoodide tõttu imeliselt.

Siin tort, Gruusia tähestikus peale kirjutatud sünnipäevalapse nimi.

Pariis ja Disneyland. 2023 a.

Tüdrukute ringreis Pariisis.

Pariisi külastame sel korral eesmärgil külastada galeriisid, mõnda vana aja raamatupoodi, Monparnasse torni ja Disneylandi parki.

Piletid sissepääsudeks olime veidi varem online´s ära ostnud, mis tagas tipa soodsama hinna ja kiire sisenemise läbi pargi väravate. (Fastpass). Jäi ära ootejärjekord piletikassas.

Aeg lendas seal hooga. Park on ilus ja ringi vaatamist on omalgi.  

Märtsikuus, kui õhutemperatuur on 11-15c, on külastajaid omajagu. Sellest saab aru lastele mõeldud atraktsioonide järjekorras seistes. Kõige pikemalt ootasime 30 minutit, teised järjekorrad olid juba lühema ooteajaga, 10-15 minutit. Samas oli kohti, kus tablool oli märge, et majas sees asuv lossi vaatluse ooteaeg on 80 minutit. 

Kuna meil oli huvilisteks 6- ja 7 aastane laps olime valinud mitme pargi vahelt Disneyland Park´i, meie lastele eakohane. Järgisel külastusel valiks muu teemapargi.

Pariisi sattusime aega, kus prügivedajad streikisid ja inimesed kogunesid rahutusteks. Politseibussid liikusid sadade kauba Seine jõe äärde korda valvama ja üldine eluolu oli veidi ärev aga kõik toimis: metrood, rongid sõitsid, vaatamisvääsused olid avatud ja karta ei olnud midagi.