Friday, August 2, 2019

Karjala. Republic of Karelia

Sortavala - Petrozavodsk, Konchazero ozero. Meie automatk Laadoga järve ümber sai alguse Kotkast, kus tegime vahepeatuse, et külastada sõpru, kes hiljuti laheda pesa sinna hankisid. Piiriületuse tegime Viiburi piiripunktist kell 07:30. Kõik sujus hea ettevalmistuse tõttu. Siit algas teekond Sortavala Republic of Karelia´sse. 265 km, 4 tundi. Teid on kõvasti ehitatud aga on ka piirkondi, mis säravad oma löökaukude poolest ja nende vahel on huvitav laveerida. Midagi suurt ja säravat tee peale ei jää aga samas palju huvitavad. Põllumajandus ja karjakasvatus on kesised. Säilinud on mõnusat nõukaaegset.
Ladoga järvel tahtsime kindlasti kala püüda. Kui nägime kohalikku puraka kohaga, läksid suunurgad taevapoole ja asusime paadiga järve avastama. Ilmaga vedas, sadu oli lõpuks lõppenud. Järvel avastasime, et kohe läheb nii sügavaks, et kaasavõetud lantidest suurt abi polegi. Jäi üle trollida. Jäime tühjade kätega. Pärast saime teada, et suur koha oli võrgust pärit. Tagasi Eestisse sõitsime Narva piiri kaudu. Kokku olime 1 nädala. Siia tuleksin kindlasti tagasigi.

Sunday, March 10, 2019

Santa Caterina Valfurva, Itaalia.

Üks meelelahutus, mis aitab talve üle elada on suusatamine. Olime sel aastal suusatanud nii Eestis kui ka Lätis, kuid pidasime plaani minna seltskonnaga, veebruari koolivaheajal,nädalaks Itaaliasse. Mäesuusatamine on ju kõige ägedam asi üldse.
Milano lähedal maandudes ja lennujaamast väljudes üllatab meid soe ja päikesepaisteline, + 18c soe ilm. Teadsime, et Põhja-Itaalias on sel ajal kordades soojem kui Eestis, kuid ei uskunud ennem, kui kohal. Kodus juba kuid ette broneeritud rendiautofirma toimetas meie seltskonna lennujaamast rendikasse, kus lühikese ooteajaga saime kätte autod. Plaan oli ilma pikemat vahepeatust tegematta jõuda planeeritud sihtkohta, Santa Caterina Valfurvasse. Teekond sinna on 202 km, mis ajaliselt kestis umbes 2,5 tundi. Pool aega kulges mööda kiirteid, mis sujuvalt läks üle üherealiseks maanteeks ja seejärel tunnelitega kaunistatud mägiteeks. Temperatuur õues oli terve sõiduaja + 18c. Alles viimasel 10 kilomeetril langes +4 c-ni. Õhtul kohale jõudes vedasime koormajagu suusavarustust autodest välja ja kolisime sisse mäeküljel asuvasse Alaska Zimmer Frei hotelli. Hommikusöök valmis avaras, suurte akende- ja rõduga, valgusküllases hotellitoas. Rõdul kõõludes nägime mäkke sõitvaid tõstukeid ja nii oli pilt selge, et mägi on avatud. Kuna kaasas oli kaks kaheaastast võistkonna kaaslast, kes ehk juba silmanurgast mäesuusatehnika nippe kõrvaataha kogusid, siis pidime seltskonna jaotama kaheks. Ühed jäid lapsi valvama ja jälgima, et nad ilma suusavarustuseta salaja mäele ei tormaks. Teised aga jagunesid eesootavatele mäenõlvadele laiali, kes lumelauga, kes mäesuuskadega. Ilm oli soem, kui oodata oskas. Kraadiklaas näitas +8c. Oli päikeseline ja tuulevaikne ja seda ka 3 km kõrgusel alpil. Tüüpilisele eestlasele tundub selline päikeseline ilm, nagu Eesti suvi. Seda tunnet kinnitas vaatepilt, kus mägede tippu oli veetud mitmeid rannatoole millel puhata, päikest võtta ja imelist mägedejoont nautida.
Lumeolud olid suurepärased. Suur luksus oli ka ´´suusabuss´´, mida tasuks kasutada erinevatele mäekülgedel liikumiseks. Ülejäänud Itaalia päevad veetsimegi St Caterina Valfurvas suusatades/lauatades. Kuna viimase ülessõidu saab tõstukiga teha kell 16:20 siis oleme enamasti hotellis kõik koos tagasi juba kell 16:30. Seega õhtud vabad. Jaluta, söö Itaalia köögis, lobise päevasündmustest vms
13 km kaugusel asub veidi kuulsam suusakuurort Bormio, mis asub väikeses ajaloolises külas. Rohkem on nõlvu ja tõstukeid, laskumised pikemad aga sinna me seekord ei jõudnud. Küll aga käisime Bormio linnas termides ujumas. Viimase öö veetsime lennujaama lähedal Malpensa´s. Hotell nimega Villa Malpensa oli oma nime vääriline. Ilm päikeseline ja sooja sel päeval +22c. Nüüd kodus tagasi olles ja suuski jalga sikutades tuleb rõõmu tunda sellestki, et kodu ümber on kohti kuhu vähemalt murdmaad suusatama minna.

Tuesday, November 6, 2018

Saksamaa: Bremen, Hamburg, Berliin, Bremen. Oktoober 2018. Temperatuur oli keskmiselt 13 c. Saime tunda tuult, -päikest ja -vihma. Kasu oli jopest, -õhemast mütsist,- sallist ja -kinnastest.

Sügised on alati sellised, kus tekib tunne, et vaja korraks ära käija. Kui nii tunned, tulebki ennast kokku võtta ja kasvõi kogu perega minna sinna, mis hetkel kõrvu liigutab. Kui reisid kuhugile sügisel on tunne, et Jätad justkui hüvasti suvega ja ütled tere külmemale hooajale.
Olime lennukipiletid varem ära ostnud, mistõttu pool muret murtud. Pidime otsustama kas liikuda ringi rendiautoga või -rongiga. Otsustasime seekord rongi kasuks. Rongipileteid on võimalik ette osta aga saab ka kohapealt. Pikemaid vahemaid läbides tasub osta veidi kallim pilet kohabroneeringuga, nii jääb ära piinlik moment, kus oled küll pileti soetanud aga istud ikkagi rongipõrandal või kohvri otsas.
Aastaid oleme Saksamaa erinevaid piirkondi külastanud aga uuesti minna ja vaadata kõik jälle värske pilguga üle on alati veidike elevust tekitav.
Tahaksin mõelda, et kunagi saame siin aasta aega elada. Sõidaksin rattaga oma tegemisi tegema ja õhtuti jalutaksin kusagil ümbruskonnas ja vaatleks teiste inimeste tegemisi, toimetusi. Siin on midagi tagasikutsuvat.
Aga siin me nüüd oleme, 7 päeva Saksamaal. Meil oli suur Viktoria aegne kolmetoaline korter Berliini serval, oli kolmetoaline korter Hamburgi kesklinna lähedal ja kahetoaline korter Bremenis, väikese künka otsas. Liikusime ringi palju. Kui sadas vihma hüppasime metroole või trammi peale aga enamus teekond sujus jalgsi. Puhkus oli see kindlasti, sest töökohustusi meil ei olnud. Vaba aega oli palju ja vaatamisväärsustestki saime kõhud täis.